Seebipakenditest lindude pesakastid

Kuna me osaleme interaktiivses projektis "Tere, Kevad!" ning jälgime rändlindude saabumist, siis meisterdasime täna tühjadest seebikarpidest ja värvilise paberi jääkidest lindudele pesakaste. Töö toimus kaheliikmelistes rühmades.

Tööd tulid toredad! Ühtlasi rääkisime ka lindude tegevusest kahjurputukate hävitajatena ja pesakastide vajalikkusest, et linde aedadesse elama meelitada.

4 nädalat prügi sorteerimist on läbi, kuid me jätkame - meile hakkas meeldima!

Neli nädalat ehk kogu veebruarikuu sorteeris kogu 1. klass prügi ning kaalus seda iga päev pärast tunde. Kõige enam tekkis sega- ja olmejäätmeid - 2 kg 170 grammi.

Olmeprügi ja biolagunevate jäätmete prügikasti kogunesid õuna- ja pirnisüdamed, banaani- ja mandariinikoored, klassi toataimedelt eemaldatud närtsinud lehed, kasutatud pabertaskurätid, niisked paberkäterätid, kleepuvad kommipaberid, pliiatsiteritamisejäägid.

Paberi ja papi prügikasti kogunes prügikasti hulgaliselt papi ja paberi jääke, värvilise paberi tükke, aga ka tühje tualettpaberi rullide südamikke, ebaõnnestunud joonistusi. Neid saime 4 nädala jooksul 890 grammi.

Pakendite prügikasti kogunes üks tühi kipsikott, kolmteist kõrrejoogi pakendit, katkine kilekott. Kokku kaalusid kogunenud pakendid 173 grammi.

Ohtlike jäätmete kasti kogunes 1 tühi aerosoolakrüüllaki pudel, 7 tühja liimipulka ja 2 tühja AA patareid.

Valmistasime bioväetist

Rääkisime komposti kasulikkusest ning selle valmistamisest. Tegime klassis taimedele orgaanilist väetist. Selleks kasutasime banaanikoori, kooli sööklast saadud munakoori, kohvipaksu, eemaldatud närtsinud taimelehti, sibulakoori ja vett. Kõik ained peenestasime blenderis  ja saadud segu kandsime klassis kasvavatele toalilledele, samuti segasime saadud massi mullaga ning iga laps istutas sinna mugulsibula. Saadud rohelised sibulapealsed kavatseme hakkida ja lisada lõunasöögile.

Paberi- ja papijääkidest lihavõttemunad

Mida saab teha papijäätmetest ja paberiprügist, kui see nelja nädala jooksul kogunenud kraam keset klassipõrandat kallata? Saavad imeilusad lihavõttemunad. Saab säästetud palju värvilisi pabereid ja ehk ja väike puuke.

Lapsed ütlesid, et see töö oli väga lõbus.

 

Kevadet otsimas ja leidmas

Sinililled õitsevad.

Puuseen kännul oli nagu praad taldrikul.

Sarapuult leidsime isasõisi (urvad) ja väikeseid punaseid emasõisi.

Tore erk leid - verevad karikseened.

Tiigil askeldas sinikaelpartide paar. Rihard oli kaasa võtnud isa jahibinokli, mille abil oli võimalik lindude tegevust lähedalt märgata.

Usute või mitte, aga Orupedastikus on rohkelt sinililli. Nägime ka karikseent ja väikeseid sarapuu emasõisi. Pähkleid tõotab tulla palju! Aitäh Rihardi isale, sest tänu tema jahibinoklile saime sinikaelparte imetleda.;) Punane laik klassi pildil on õpetaja näpp - päike pimestas silmi ja polnud näha, et see avale ette jääb.
Lisaks toredate kevademärkide õppimisele saime punased põsed ja hea söögiisu.

Kasvatame sibulaid

Täna tegime kogutud biojäätmetest taimedele kasulikku väetist.

Samuti alustasime oma sibulaprojekti. Iga laps sai oma "sibulapojukese", kelle eest ta kevadeni hoolitsema peab. Loodame, et sibulamugul annab tasuks vitamiinirikkaid rohelisi sibulapealseid, mille saame ka ise ära süüa.

Munahoidjad- jänkud

Varsti on lihavõtted. Et mitte osta poest lihavõttekaunistusi, siis otsustasime neid teha ise. Valmistasime tualettpaberi või majapidamispaberi torudest munahoidjaid- jänkusid. Tööd tulid taas vahvad!

Tartus multifilmi "Loheloits" vaatamas

Meie klass käis reedel, 17. märtsil Tartu Cinamoni vaatama täispikka multifilmi "Loheloits".
Meenutuseks filmi sisust.
Ammusel ajal, kui piir inimeste ja võlumaailma vahel oli veel üsna õhuke, hoidis rahvast oma hirmu all üks koletu lohe. Kui suur vägilane Kirill temaga võitlusse astus, suutis ta küll eluka maha nottida, kuid lohe hing pääses põgenema. Võluväeline Tuliõis on ainus, mis võib koletisele uuesti elu anda. Õnneks on see õis väga häs...ti ära peidetud, nii et lohe hing seda üles ei leia. Aastad mööduvad ja lohe lugu on muutunud ajapikku legendiks. Vägilane Kirilli peres sirguvad nüüd vahvad pojad. Neist kõige noorema ja pisema poisi, Niki, unistuseks on oma kidurast kasvust hoolimata saada võimsaks lohevõitlejaks nagu tema isa, kuid oma krutskite tõttu on ta isale enamasti aga pettumuseks.

Kui võlur Adler ühel ööl taevas punast sabatähte lendamas märkab, muutub ta väga murelikuks, sest nimelt sel tulekeral on vägi panna Tuliõis taas õitsema, mis lohele uue elu annaks. Võlur saadab Kirillile appikutse, kuid salaja hiilib isaga kaasa ka pisike seiklushimuline Niki. Ja nagu selle poisi puhul kombeks, on kohe ka pahandused taga. Niki saab sõbraks võlur Adleri algaja õpilase nahkhiir Eddiga, ning just tema untsu läinud loitsu tõttu satuvad nad enesele tahtmata võlumaale. Väike kangelasehakatis koos kobakäpast võluriselliga on nüüd ainsad, kes Tuliõie juurde pääsevad. Kas kaks väikest sõnakuulmatut pahandusemeistrit suudavad maailma lohe needusest vabastada?

Film meeldis lastele väga.

Jessica- Marleen pranglis Põlva- ja Tartumaa finaalis

Jessica- Marleen sai finaali viievõistluses kokku 5689 punkti (1274+1021+1005+1481+908). Tubli tüdruk!

Sipsik

 Jessica- Marleen

 Kristo

 Liisa

Laura

 Rainis

 Rihard

 Silver

Timo

Tähistasime emakeelepäeva