Head teed!

 Täna avasin eelviimast korda ritsikate Facebooki lehekülje, täna panen viimast korda kinni klassiukse ritsikate klassijuhatajana. Ehk postitab Kristi siia veel Tallinna pilte ja pikniku pilte, aga sellega lõpeb selle grupi eluiga. Päris kinni ma seda veel ei pane, aga uusi postitusi siia enam ei lisandu.

Luuleread ütlevad:

Kõik tallad tatsuvad mullal,
igal on oma rada.
Igaüks võib minna ja tulla,
käimisi olgu või sada.
Igaüks vaid korra saab öelda,
et tuli ta lapsepõlvest.

Olete olnud mulle toredateks sõpradeks ja teekaaslasteks neil kolmel aastal. Neisse aastatesse jääb vahvaid matku, ekskursioone, öölugemisi, klassiõhtuid, piknikke, palju rõõme ja mõned muredki.

See oli vahva aeg! Olen taas oma südamest jätnud Teile killukese.

Poetess Virve Osila on kirjutanud:

Sa kanna unistusi endas, siis su vaim ei kängu;
uut leiad homsetes,
kui rahuloluga ei harju...
Võib mõnel nõrkushetkel tunduda,
et saatus juhib mängu -
kuid tegelikult ikka ISE valid elus
valguse või varju.

Eriliselt tahan tänada kõiki Teie vahvaid vanemaid. Nad on parimad! Mil iganes, mida iganes palusin, alati olid nad varmalt nõu ja jõuga valmis aitama. Kallid vanemad, head sõnad minu kohta on tuulega minuni kandunud - ma olen nende eest lõpmata tänulik! See kõik sundis veel rohkem püüdma ja pingutama - ja nendest pingutustest oli palju kasu. Vaadake ometi kui pikad on laste saavutuste nimekirjad!

Ka tahaks vabandada nende ees, keda ma oma sõnade või käitumisega olen solvanud või kellelegi liiga teinud.

Järgmisel sügisel, nähes Teid teise klassijuhataja õpilastena, on üsna valus. Aga me näeme ju ikka: koridoris, mõnes ainetunnis, Sinu endises klassis, sest ehk tuled Sa mind vahel vaatama...

Mida veel lõpuks soovida?

Veel natuke olla ja ringi vahtida...
Veel natuke tohtida, tahta ja teha...
Veel natuke kuskil pool ringi jahtida...
Veel oodata koitu - veel oodata eha!
Veel tuulel ja tormil lasta end räsida,
veel seista päikeses ja vihmavees,
veel nutust ja naerust pilgeni väsida,
veel kellekski saada maailma ees!

Olge hoitud, mu armsad! Hinges jään alati Teile pöialt hoidma! Olen Teie jaoks ikka ja alati olemas!

Maitsesime A Le Coqi võidujooke

Ritsikad

Artikkel Lõuna- Eesti Postimehes

Krootuse lapsed pakuvad eeskuju kilekottide vältimisel

Indrek Sarapuu

Põlvamaal Kanepi vallas asuva Krootuse kooli kolmas klass esines edukalt keskkonnateemalisel videokonkursil Mini Negavatt, kust toodi koju Rimi Eesti Food ASi eriauhind. Lapsed tutvustasid oma videoloos alternatiive kilekotile.

Tegelikult oleks võinud auhinna anda kõik tuntud Eesti poeketid, sest video idee oli universaalne: lapsed olid kodunt kaasa toonud kõik seal leiduvad kilekotid ning sinised ja rohelised ja punased logodega plastikkotid täitsid terve väikese klassiruumi.

Järgmises kaadris oldi aga juba poes, kus tutvustati nii biolagunevat kui ka spetsiaalset ja mitmekordset köögiviljakotti ning selgitati paberkoti eelist kile ees.

Suured loodusesõbrad

Konkursil osalemine pole kolmanda klassi puhul kuidagi juhuslik. Kaasa on löödud mitmel keskkonnaalasel ja muudelgi teadust populariseerivatel mõõduvõtmistel.

Töö taga seisab suuresti klassijuhataja Sigrid Mallene, kes on lastele loodusearmastust ja keskkonnateadlikkust süstinud esimestest koolipäevadest saadik.

Möödunud aastal tegeles kogu klassipere vee puhtusega, kui osaleti Hullu Teadlase konkursil «H2O, võta kaevust ja joo». Iga laps tõi kodunt kaasa vett, kes kaevu-, kes kraanivett, mõõdeti pH taset ja uuriti vee koostist, kanti tulemused tabelisse ja tehti järeldusigi. Õpilased leidsid, et Krootuse kandi vesi on äärmiselt puhas ja väga joogikõlblik ning said teada, kui palju iga laps nädalas vett joob.

Kahjuks juhtus tol Hullu Teadlase konkursil ka üks äpardus, kui õpetaja registreeris oma õpilased kogemata võistlema esimeste klasside arvestuses, kuigi oldi juba teises. Seetõttu päris auhinda ega tunnustust ei saadud. Õpetaja Mallene oli väga kurb, kuid lapsed andsid andeks.

Kui õpilaste käest nüüd küsida, kelleks nad saada tahavad, tõuseb üsna ühtlane kätemeri ja kostavad hõiked, et loodusõpetuse õpetajaks. Lapsed armastavad oma klassijuhatajat väga. Sel aastal on aga usinad õpilased juba ära registreeritud kolmandate klasside arvestuses.

Samuti on klass ühiselt sorteerinud prügi, mida nad eelnevalt kaalusid ning hindasid, palju seda päevas tekib. Pestud on koos hambaid ja vaadatud, palju selleks vett kulub. Selleks ühendasid nad äravoolutoru lahti ja püüdsid kinni ühe pesu jooksul terve ämbritäie vett.

Veel on nad osa võtnud pudrukonkursist, konkursist «Mine metsa!» ning paljudest teistest suurematest ja väiksematest õpilaste mõõduvõtmistest, mis ennekõike kõigile osalejatele harivad on.

«Mul on sellised pöörased lapsed, et kui teen ettepaneku võtta osa sellest või tollest, hõikavad kõik kooris «jaaa!»,» ütles õpetaja Sigrid Mallene, kes teeb koolivälisel ajal lastele ka loodusringi. «Ja nii on kõigi asjadega, mida ette panen. Vanemad on samuti äärmiselt sõbralikud ja aitavad väga kaasa.»

Algatus tuli õpilase emalt

Seekordse võistluse, mis eriauhinna tõi, leidis aga hoopis Rihardi ema.

«Ema nägi, et oli internetis väljakutse, kus tuli rääkida sellest, mida kilekotid halba teevad,» selgitas Rihard. «Ja siis rääkis ema õpetajaga, kes omakorda ütles kõigile, et tooge oma kilekotid kooli.»

Alul filmisid nad esimesed kaadrid koolis, siis läksid poodi. Selgus, et poes filmimisel on oma nõuded, näiteks ei tohtinud külastajad peale jääda. Nii saadi Põlva Rimi kaupluse juhatajalt eraldi luba, et nad seda teha siiski tohivad. Rimi sattus valikusse seetõttu, et poe ees oli ruumi filmida ja autoga sai hästi parkida.

Paari päeva eest käisid loodusringi lapsed mutimullahunnikuid vaatamas. Käidud on ka siinsamas Krootusel Orupedastikus kevademärke otsimas, kus on kohatud näsiniini ja verevat karikseent. Kolmas klass on osa võtnud ka mitmest keskkonnainvesteeringute keskuse rahastatud ekskursioonist. Seega polnud Mini Negavati konkursi eriauhind juhus, sest lapsed ja nende õpetaja teevad iga päev tublit tööd.

Nii neid auhindu ka järjest kogunema hakkab, kuid peamine eesmärk on muidugi hoida loodust ja oma hindamatut keskkonda. Selge sõnum, et kilekottide kasutust on vaja vähendada, on edasi antud.

https://lounapostimees.postimees.ee/6475126/krootuse-lapsed-pakuvad-eeskuju-kilekottide-valtimisel

Meil käis külas Lõuna- Eesti Postimehe ajakirjanik

Tore päev Tartus

Pildid tegi Kristo ema Kristi Käo. 

Ritsikad

Minu ritsikad

Kevadine matk- piknik

Meie matkalt- piknikult elusalt ja tervelt tagasi.
Tõepoolest, ma pole kunagi käinud matkamas nii väikeste ja vaprate lastega! Ei ühtki virinat ega nurinat! Mitte pisematki piuksu umbes 8 km pikkusel jalgsimatkal. Eks me saime ka pisut seenevihma ja viledat tuult, aga meie teekonna teisel poolel tuli välja ka päike.
Õppisime oma teekonnal mitmeid taimi, kuulasime rukkirääku, karmiinleevikest ja väikest lehelindu. Poisid süütasid grillile tule ja koos katsime rikkaliku laua. Kiikusime ja jooksime niisama. Meie vanemad ei lugenud mu postitust, kus ma palusin MITTE üle pingutada. Süüa oli tõepoolest liiga palju!

 

Meie

Veel pilt Tartu Ülikooli muuseumist

Hullu Teadlase teaduskonverents "Olen tragi, sordin prügi!"

Tartus Toomemäel

Nõidade päev koolis

Tartus multifilmi "Loheloits" vaatamas

Meie klass käis reedel, 17. märtsil Tartu Cinamoni vaatama täispikka multifilmi "Loheloits".
Meenutuseks filmi sisust.
Ammusel ajal, kui piir inimeste ja võlumaailma vahel oli veel üsna õhuke, hoidis rahvast oma hirmu all üks koletu lohe. Kui suur vägilane Kirill temaga võitlusse astus, suutis ta küll eluka maha nottida, kuid lohe hing pääses põgenema. Võluväeline Tuliõis on ainus, mis võib koletisele uuesti elu anda. Õnneks on see õis väga häs...ti ära peidetud, nii et lohe hing seda üles ei leia. Aastad mööduvad ja lohe lugu on muutunud ajapikku legendiks. Vägilane Kirilli peres sirguvad nüüd vahvad pojad. Neist kõige noorema ja pisema poisi, Niki, unistuseks on oma kidurast kasvust hoolimata saada võimsaks lohevõitlejaks nagu tema isa, kuid oma krutskite tõttu on ta isale enamasti aga pettumuseks.

Kui võlur Adler ühel ööl taevas punast sabatähte lendamas märkab, muutub ta väga murelikuks, sest nimelt sel tulekeral on vägi panna Tuliõis taas õitsema, mis lohele uue elu annaks. Võlur saadab Kirillile appikutse, kuid salaja hiilib isaga kaasa ka pisike seiklushimuline Niki. Ja nagu selle poisi puhul kombeks, on kohe ka pahandused taga. Niki saab sõbraks võlur Adleri algaja õpilase nahkhiir Eddiga, ning just tema untsu läinud loitsu tõttu satuvad nad enesele tahtmata võlumaale. Väike kangelasehakatis koos kobakäpast võluriselliga on nüüd ainsad, kes Tuliõie juurde pääsevad. Kas kaks väikest sõnakuulmatut pahandusemeistrit suudavad maailma lohe needusest vabastada?

Film meeldis lastele väga.

Meisterdasime Eesti laualippe

Õppisime kaaluma

Kuna me osaleme Hullu Teadlase projektis "Olen tragi, sordin prügi", siis on oluline, et me oskaks kaaluda. Õppisime kaaluma erinevaid asju: mänguautosid, võtit, kustukummi, pliiatsiteritajat ja palju teisi asju. Pärast kontrollisime saadud tulemust digitaalse kaaluga.

Kaaluda oli vahva!