"Tere, Kevad!" viktoriini küsimused ja vastused

"Tere, Kevad!" viktoriini õiged vastused:

1. küsimus: Aeg-ajalt püüavad kassid hiiri ja ka teisi väiksemaid loomi-linde ja toovad neid ka meile, inimestele näha. Miks tahavad kassid oma saaki inimestele näidata?

Vastus: Kui kass toob surnud linnu või hiire kodutrepile, siis see tähendab, et ta täidab oma rolli ema ja õpetajana. Inimesed on kassi jaoks kui asenduspere ja kuna kass on kiskja, siis viib ta toidu pereliikmetele. Samuti tahab kass näidata, kui tubli ta on.

2. küsimus: Lepatriinud on erksat oranzi-punakat värvi. Milline kasu on lepatriinudele nende sellisest värvusest?

Vastus: See värvus annab vaenlastele märku, et nad on mürgised ja neid ei maksa süüa.

3. küsimus: Eesti ornitoloogiaühing valib igal aastal aasta linnu. Miks seda tehakse ja kes on 2019. a Eesti aasta lind?

Vastus: 2019. a aasta lind on öösorr. Aasta linnu valimisega tahetakse tutvustada erinevaid linde, et inimesed mõistaksid nende vajalikkusest ning saaksid aru, et linde tuleb kaitsta.

4. küsimus: Valge toonekurg on üks esimesi rändlinnuliike, kes tuleb kevadel Eestisse. Kumb saabub meile üldjuhul varem, kas emane või isane lind?

Vastus: Tavaliselt jõuavad meile varem kohale isaslinnud.

5. küsimus: Kumb hakkab kevadel varem jooksma, kas vahtramahl või kasemahl?

Vastus: Vahtramahl hakkab jooksma varem, kui päevad on juba soojemad, aga öösiti on veel külm.

6. küsimus: Millist meie kevadekuulutajat kutsutakse ka lehmanisaks?

Vastus: Lehmanisaks kutsutakse kevadkogritsat. Kuigi lehmanisaks kutsutakse ka põldosja, pole siinkohal tegu meie kevadekuulutajaga.

7. küsimus: Hunt on meie rahvusloom. Näljasena võib ta korraga ära süüa kuni 10 kg liha. Kui kaua võib ta olla aga söömata?

Vastus: Hunt võib olla söömata kuni 10-14 päeva.

8. küsimus: Keda või mida kutsutakse nõiakaevuks?

Vastus: Nõiakaevuks kutsutakse kohta, kus maa-all voolav jõgi suurvee ajal saab täis ja hakkab seetõttu vett maapinnale välja ajama. Nõiakaevu nimetatakse ka tõusuallikaks.

9. küsimus: Kes või mis on kutu?

Vastus: Kutuks kutsutakse metssiga. Õigeks lugesime ka vastuse: otsas, surnud, küps, omadega läbi, kultuuri- ja turismigala.

Viktoriin "Tere, Kevad!" küsib taas

Viktoriin "Tere, Kevad!" küsib taas:

Küsimus number 13:

Üks meie kevadekuulutajast lind veedab suurema osa oma elust õhus. Kes?

Vastus: Selleks linnuks on piiritaja.

Küsimus number 14:

Mitu sammu astub varblane aastas?

Vastus: See on väikese nipiga küsimus, kuna varblase liikumisviis on hüplemine kahel jalal, mitte sammumine. Õige vastus on mitte ühtegi.

Küsimus number 15:

Isased sääsed toituvad taimemeahlast, inimesi kimbutavad emased sääsed. Miks vajavad emased sääsed verd, aga isased mitte?

Vastus: Verest saadavad valgud ja toitained on emastele sääskedele vajalikud munade arenemiseks.

Käisime kevadet otsimas

Viktoriin "Tere, Kevad!" küsib taas

"Tere, Kevad!" viktoriin küsib taas:

Küsimus number 7:

Kui põhjapoolkeral loetakse kevade alguse kuuks märtsi, siis millist kuud loetakse kevade alguse kuuks lõunapoolkeral?

Vastus: Lõunapoolkeral on kevade alguskuuks september.

Küsimus number 8:

Rukkilill on õitsedes sinine. Mis värvi muutuvad tema õied vananedes?

Vastus: Vananedes muutuvad õied heledamaks, lillakaks või isegi valkjaks. Arvesse ei läinud kas kuivanud või kuivatatud (st surnud) õite värvused.

Küsimus number 9:

Mis seen on 2018. aasta seen ja miks tal on selline nimi?

Vastus: Eesti mükoloogiaühingu poolt valitud 2018. aasta seeneks on tuletael (Fomes fomentarius). Varasematel aegadel kasutati tuletaela tule süütamiseks, sellest pärineb ka tema nimi.

Küsimus number 10:

2012. aastal viis Eesti Päevaleht läbi küsitluse, kus otsiti Eesti imet. Mille või kelle valis Eesti rahvas Eesti imeks?

Vastus: Rahvas valis Eesti imeks Tuhala nõiakaevu Harjumaal.

Küsimus number 11:

Kes on see meie kevadekuulutaja, kelle kohta öeldakse ka lehmanisa?

Vastus: Meie kevadekuulutaja, kelle kohta öeldakse ka lehmanisa, on kevadkogrits.

Küsimus number 12:

Mille poolest erinevad meie kevadekuulutajad suitsupääsuke ja räästapääsuke?

Vastus: Erinevusi on palju: suurus, laul, värvus... Suitsupääsukesel on punane kurgualune, räästapääsukesel must-valge. Suitsupääsukese sabasuled on tunduvalt pikemad ja peenemad, räästapääsukesel lühemad ja töntsimad.

"Tere, Kevad!" viktoriin küsib

Küsimus number 4:

Miks nõges kõrvetab?

Vastus: Nõges kõrvetab enesekaitseks. Tal on erilised kõrvekarvad, mis sisaldavad mürgist vedelikku, mis kokkupuutel inimese või loomadega ärritab nende nahka.

Küsimus number 5:

Kes meie kevadekuulutajatest igatseb oma lauluga Ukraina pealinna Kiievit: kiivit kiieee-vit kiiie-viüüü?

Vastus: Kiivitaja igatseb oma lauluga Ukraina pealinna Kiievit.

Küsimus number 6:

Kes meie kevadekuulutajatest on saanud nime oma lehtede kuju järgi?

Vastus: Selleks kevadekuulutajaks on varsakabi. Tema lehed meenutavad varsa kabjajälge.

Viktoriin "Tere, Kevad!" küsib

Küsimus number 1:
Kevadeti võetakse puudelt mahla, meil on tavalisemad mahlapuud kask ja vaher. Kumma puu mahl on magusam?

Vastus: Vahtramahl on magusam. Kasemahla suhkrusisaldus on kuni 1%, vahtramahlal meie tingimustes aga 2-3%.

Küsimus number 2:

Mõista-mõista, kes see on? Ora ees, käärid taga, kera keskel? Tegu on ühe meie kevadekuulutajaga.
Vastus: Mõistatuse originaalvastuseks on suitsupääsuke. Lugesime õigeks ka nii räästapääsukese kui ka lihtsalt pääsukese.

Küsimus number 3:
Mis häälega annab endast märku valge-toonekurg?
Vastus: Valge-toonekurg on tumm lind ja endast märku annab ta valju nokaplaginaga.

Lumikellukesed õitsevad!

Viktoriin "Tere, Kevad!" küsib

Küsimus number 13:
Kui ämblik käiks kingadega, siis mitut paari kingi ta vajaks
Vastus: Ämblik vajaks 4 paari kingi, sest tal on 8 jalga.

Küsimus number 14:
Eno Raua raamatus "Naksitrallid" on kolm vahvat tegelast: Muhv, Kingpool ja Sammalhabe. Nagu nimi ütleb, on Sammalhabemel samblast habe. Millised marjad kasvavad Sammalhabeme habemes?
Vastus: Sammalhabeme habemes kasvavad pohlad.

 

Küsimus number 15:
Millise meie kevadekuulutaja väline kuju võib pisut meenutada peaaju?
Vastus: Kevadkogritsa kübar meenutab peaaju.

Projekti "Tere, Kevad!" viktoriin küsib taas

Projekt "Tere, Kevad!" viktoriin küsib taas. Ehk on peresid, kes tahaksid koos nuputada? Lisan ka vastused.

Küsimus number 7:

Vihmauss elab mullas, kus on niiskust ja toitu. Miks aga vihmaussid pärast vihmasadu maa seest välja tulevad?

Vastus: Mullas muutub liiga umbseks. Vihmaussid tulevad peale vihma maapinnale hingama, sest vihmavesi on täitnud mullaosakeste vahel olevad tühimikud ja õhk on sealt välja tõrjutud.

Küsimus number 8:

Millist Eestis kasvavat puud kujutatakse Võru linna vapil?

Vastus: Kuuske.

Küsimus number 9:

Mille järgi on pasknäär ilmselt omale nime saanud (valige õige variant)? a) Armastab süüa taime harilik näär. b) Huvist sortida hobusepabulaid. c) Talle meeldib mudas püherdada.

Vastus: Õige on variant b) huvist sortida hobusepabulaid. Ta teeb seda põhjusega - otsib sealt putukaid söögiks.

Projekti "Tere, Kevad!" küsib taas

4. Miks valitakse igal aastal mitmes riigis, sh Eestis aasta loom? Kes on Eesti 2017.a aasta loom?

Vastus: Sarnaselt aasta linnu valimisele on ka aasta looma valimise eesmärgiks valitud loomaliiki laiemalt tutvustada. 2017.a loom on metskits.

 

5.Millise taime seemnetest valmistatakse šokolaadi?

Vastus: Šokolaadi valmistatakse kakaopuu seemnetest - kakaoubadest.
 

6. Miks tekib kevaditi suurvesi?

Vastus: Eestis esineb suurvett eelkõige kevadel, mil toimub lume kiire sulamine, maa on veel külmunud ega suuda rohkem vett mahutada, jõed ei suuda kogu vetetulva ära mahutada ning vesi hakkabki üle kallaste ujutama.

Kevade märkide puu klassis

Tänaseks oleme kuulnud või näinud lumikellukest ja sarapuud õitsemas, kiivitajat, sookurge, valget toonekurge, põldlõokest, linavästrikku, kuldnokka, verevat karikseent, lapsu- ja koerliblikat, sinilille ja rohukonna.

Aga kevad aina edeneb!

Algab projekti "Tere, Kevad! viktoriin

1. Millest koosneb meie rahvuslik toit kama?

Vastus: Kama koosneb jämedalt jahvatatud rukkist, odrast ja hernest. Tänapäeval lisatakse kamale sageli ka nisujahu. Õigeks lugesime ka vastuse, et kama koosneb kamajahust ja keefirist või hapupiimast.

 

2. Miks valitakse Eesti ornitoloogiaühingu poolt aasta lind? Kes on 2017.a aasta lind?
Vastus: Aasta linnu valimise eesmärgiks on valitud linde laiemalt tutvustada ning nende elu pisut lähemalt uurida. 2017.a lind on turteltuvi.
 

3. Mõista, mõista, mis see on? Tulid mehed kirvesteta, ehitasid maja nurkadeta?

Vastus: Sipelgad ehitavad endale kodu - sipelgapesa.

Kevadet otsimas ja leidmas

Sinililled õitsevad.

Puuseen kännul oli nagu praad taldrikul.

Sarapuult leidsime isasõisi (urvad) ja väikeseid punaseid emasõisi.

Tore erk leid - verevad karikseened.

Tiigil askeldas sinikaelpartide paar. Rihard oli kaasa võtnud isa jahibinokli, mille abil oli võimalik lindude tegevust lähedalt märgata.

Usute või mitte, aga Orupedastikus on rohkelt sinililli. Nägime ka karikseent ja väikeseid sarapuu emasõisi. Pähkleid tõotab tulla palju! Aitäh Rihardi isale, sest tänu tema jahibinoklile saime sinikaelparte imetleda.;) Punane laik klassi pildil on õpetaja näpp - päike pimestas silmi ja polnud näha, et see avale ette jääb.
Lisaks toredate kevademärkide õppimisele saime punased põsed ja hea söögiisu.