Retk Valgesoosse

Matk Hanitiigi äärde

VVV matkavõistluse matk Richard Rohu sünni- ja lapsepõlvekoju

Matk Tõmmoja lauta

Toredal matkal AS Krootuse Agro Tõmmoja robotlüpsilaudas käidud!

Teekond lauta oli umbes kaks kilomeetrit pikk, aga astusime vapralt ning hoolimata külmakraadidest ei kurtnud külma ega väsinud jalgu küll keegi.

Meid võttis vastu onu Veiko, kes näitas meile, kuidas elu laudas käib.

Tõmmoja laudas elab ligi viissada lehma, neis käivad lüpsil 450. Lehmad käivad lüpsil ööpäevas 1- 3 korda ja kokku lüpsavad nad ööpäevas 15- 16 tonni piima, mida hoitakse suurtes mahutites. Piim viiakse Võrru, kus sellest tehakse juustu. Lapsed nägid roboteid, mis otsisid ise üles lehma udara, pesid selle ja asetasid alla lüpsimasina. Pärast lüpsi desinfitseeris robot lehma udara. Arvutiekraanilt võis näha, palju piima ühestki nisast tuli.

Mõned lehmad, kes lüpsilt olid tulnud, olid heitnud pikali ja puhkasid. 

Lapsed imestasid, et lehmadel pole sarvi. Onu Veiko selgitas, et sarvealgmed kõrvetatakse juba vasikatel ära selleks, et nad suurtena üksteisega pusklema ei läheks ega üksteist ei vigastaks. 

Lehmadele oli süüa antud silo ning tundus, et see maitses neile väga hästi.

Veel käisime vaatamas lehmalaste lasteaeda. Väikesed vasikad lipsisid laste riideid ja käsi. Onu Veiko näitas purbrit, millest vasikatele tehakse piima.

Lauda 2. korrusel avanes vaade kogu laudale.

Mis me õppisime? Kordasime, et 1 kilomeeter on 1000 meetrit. Saime teada, missugune on veise perekond: lehm, pull, vasikas ja mullikas. Tuletasime meelde, milliseid tooteid piimast tehakse. 

Koju tulime üle lumise põllu. Kõik said punased põsed ja hea tuju.

Kevadine matk- piknik

Meie matkalt- piknikult elusalt ja tervelt tagasi.
Tõepoolest, ma pole kunagi käinud matkamas nii väikeste ja vaprate lastega! Ei ühtki virinat ega nurinat! Mitte pisematki piuksu umbes 8 km pikkusel jalgsimatkal. Eks me saime ka pisut seenevihma ja viledat tuult, aga meie teekonna teisel poolel tuli välja ka päike.
Õppisime oma teekonnal mitmeid taimi, kuulasime rukkirääku, karmiinleevikest ja väikest lehelindu. Poisid süütasid grillile tule ja koos katsime rikkaliku laua. Kiikusime ja jooksime niisama. Meie vanemad ei lugenud mu postitust, kus ma palusin MITTE üle pingutada. Süüa oli tõepoolest liiga palju!

 

Kevadet otsimas ja leidmas

Sinililled õitsevad.

Puuseen kännul oli nagu praad taldrikul.

Sarapuult leidsime isasõisi (urvad) ja väikeseid punaseid emasõisi.

Tore erk leid - verevad karikseened.

Tiigil askeldas sinikaelpartide paar. Rihard oli kaasa võtnud isa jahibinokli, mille abil oli võimalik lindude tegevust lähedalt märgata.

Usute või mitte, aga Orupedastikus on rohkelt sinililli. Nägime ka karikseent ja väikeseid sarapuu emasõisi. Pähkleid tõotab tulla palju! Aitäh Rihardi isale, sest tänu tema jahibinoklile saime sinikaelparte imetleda.;) Punane laik klassi pildil on õpetaja näpp - päike pimestas silmi ja polnud näha, et see avale ette jääb.
Lisaks toredate kevademärkide õppimisele saime punased põsed ja hea söögiisu.