Võrtsjärve limnoloogiajaama muuseumis kalu õppimas

1. juunil istusid meie kooli algklasside õpilased bussi, et sõita õppeekskursioonile Võrtsjärve limnoloogiajaama muuseumi, et õppida kalu.

Oma ekskursiooni alustasime Otepää Selverist, sest eks ole ka ostlemine omamoodi majandusõpe: mida ma oma taskurahast saan, kui palju ost kokku maksma läheb, palju raha tuleb anda, kui palju ostust tagasi saan.

Kella üheteistkümneks oli buss jõudnud Vehendi külla Rannu vallas, kus Tartu Ülikooli Võrtsjärve Limnoloogiajaama muuseum asub. Väljas tervitas meid iseäralikult tugev tuul, nii et bussist muuseumini jõudmine kujunes päris tõsiseks pingutuseks.

Muuseumis ootas meid giid, kes tutvustas meile, mida programm sisaldab ning teatas meie kurvastuseks, et laste turvalisuse huvides parvega järvele me siiski sõita ei saa – selleks on tuul liiga tugev ning lained ohtlikud. Aga ülejäänud programmi läbiviimist ilm ei seganud.

Meie kooli õpilased on järvemuuseumis varemgi käinud, kuid järvemuuseum on mõne aastaga palju muutunud - meie maja on kasvanud suuremaks. Nüüd on muuseumil nende sõnul päris eraldi miljonivaatega seminariruum ja rohkem ruumi ekspositsioonile, lisaks on kaks päris ägedat põrandaakvaariumi ja kaks suurt silinderakvaariumi. Kokku on erinevaid akvaariume 23.

Järvemuuseumi põhiekspositsiooni moodustavad elusad eesti mageveekalad akvaariumides. Väljapanek on unikaalne, sellises liigilises koguses mujal Eestis meie mageveekalu ei eksponeerita. Siseruumides on hulga akvaariume, kus praegu elavad järgmised liigid: ahven, angerjas, haug, karpkala, linask, latikas, nurg, säinas, säga, kiisk, koha, särg, roosärg, viidikas, hõbekoger, kuldkoger, turb, tuur, rünt, valge amuur, kaugida unimudil, angersäga, pangaasius, signaalvähk, kollakõrv-ilukilpkonn.

Ekspositsiooni elutus osas on püügivahendeid, ürgkalade ja kalakivististe väljapanek, veekogu uurimisvahendid.

Esmalt saime teada kalade erinevused: vaatlesime suurt kalamulaaži ja rääkisime kalade omapäradest. Kõik soovijad said rääkida oma kokkupuudetest kaladega. Kalamulaažide abil saime teada, keda nimetatakse lepiskaladeks ja keda röövkaladeks.

Edasi jaotasime end klasside kaupa rühmadesse ja toimus puslede kokkupanek ning angerja teekonna mäng– veeretatakse palli kangal. Mängu eesmärk oli veeretada pall Võrtsjärvest Emajõe kaudu Peipsi järve, sealt mööda Narva jõge Läänemerre ning Läänemerest tuli jõuda Taani väinadeni, kus Atlandi ookeanis jõuavad meie angerjad Sargasso merre kudema. Teel oli ka mitmeid ohte ja päris mitu korda tuli mängu alustada otsast peale. Panime kokku ka  kuubipuslest 2 kalapilti – haugi ja ahvena ning saime teadmisi nende liikide eluviisist.

Seejärel läksime akvaariumikalasid vaatlema. Huvitav oli jälgida uimede ja hingamisliigutusi, võrdlesime erinevaid liike omavahel: uimede kuju, soomuste suurust, hingamiskiirust, liikumist. Samuti õppisime erinevate eesti kalade nimesid tundma.

Tegelikult ei ole ka kalade maailmas elu kiusamisvaba. Näiteks elas ühes akvaariumis albiinosäga, kellelt kiuslikud kaaslased olid silma söönud. Ühes akvaariumis olid särjed kaaslast sööma asunud ja vigastatud kala tekitas kõigis kahjutunnet.

Vahepeal olid kõhud kõigil tühjaks läinud ning aeg kooli sööklast kaasapandud võileivad- pirukad bussist ära tuua. Muuseumi kohvikus kinnitasime keha ja pärast seda saime õpitut kinnistada töölehtede täitmisega.

Seejärel oligi aeg asuda koduteele. Programmis osalemiseks saime raha KIK- ist.

1. klass

Ahvenapusle

Eestist püütud suurima valge Amuuri topis.

Missugune uim kellele kuulub?

Kuulame, kuidas angerja teekonna mängu mängida.

Angerjas rändab oma elukohast läbi jõgede ja järvede Taani väinade kaudu Sargasso merre.

Suur säga

Jälgime, kuidas säga sööb.

Pumba külge oli end kinnitanud väike angerjamaim.

Ühe silmaga albiinosäga.

Ühes akvaariumis elas angerjas.