Eesti Vabariik 100

Kätlemise ootel

Esineb kellade ansambel

Naudime kontserti

Elgu Eesti Vabariik!

Eesti Vabariigi vapiloom - lõvi

 Kristo

 Jessica- Marleen

 Laura

 Liisa

Lisandra

 Melani

 Rainis

 Ranek

Rihard

Silver

Otepää Winterpalace

Hullu Teadlase katsetuba: märgumine ja kapillaarsus

Hullu Teadlase katsetund tegutses taas!

Öeldakse, et halva ilmaga ei lase peremees isegi koera välja, sest siis saab koer väga märjaks. Hanele on vihm aga nagu "hane selga vesi". Veelindude suled ei saa märjaks seepärast, sest need on kaetud õhukese rasvakihiga, mis tõrjub vett. Sellist nähtust, kus vesi saab asju märjaks teha, nimetatakse märgamiseks. Katsetasime, missugused kehad märguvad, missugused mitte. Pakutud asjadest märgus vaid kustukumm. Asjade peal jäi vesi tilkadena, see tähendab mittemärguvad olid kile, patarei, küünal, helkur, plastkaas, silt ja plastmassketas. Saime teada, et õli tõuseb vee peale ning sellepärast on ohtlik, kui merel sõitvatelt laevadelt satub merre naftat. Veelindude suled saavad õliseks ja märguvad - lind võib hukkuda.

Seejärel püüdsime näha, kas vesi oskab ülespoole liikuda. Selgus, et peenikestes torudes (kapillaarides) oskab küll. Tänu sellele saavad ka puude kõrgemad lehed juurtest vett kätte, tänu sellele jõuab veri jalgadest inimkehas ja peani.

Lõpuks katsetasime, kas meie kraanivesi on puhas. Kuumutasime vett klaasplaadil. Kui vee molekulid olid aurustunud, jäi plaadile vaevumärgatav ring. Selgus, et kraanivesi pole kunagi päris puhas, vaid seal on veidi maapinnas lahustunud mineraale.

Katsetunnist võtsid osa Liisa, Jessica- Marleen, Laura, Rainis ja Lisandra.

Hullu Teadlase projekti katsetuba: vesi on hea lahusti. Vee soojuspaisemine

Täna oli taas Hullu Teadlase katsetuba.

Vesi on hea lahusti. Vees saab lahustada erinevaid aineid, näiteks suhkrut, soola jne. Siis saab lahuse (suhkrulahus, soolalahus). Ka merevees on rohkelt soola lahustunud.

Meie tegime soolalahuse (vesi + sool) ja kuumutasime seda piirituselambil. Vee molekulid aurustusid ja klaasile jäi vaid sool. Vaatasime fotosid ka maailma soolasema veekogust - Surnumerest.

Siis vaatasime, mis saab veega, kui seda soojendada. Selgus, et vett tuli juurde. Järeldasime, et soojenedes vesi paisub. Kui vesi taas jahtus, oli teda sama palju, kui enne soojendamist. Seega vesi tõmbub jahtudes kokku.

Staatiline kolmevõistlus 2. tehtud!

Pranglimise 3. voor (staatiline kolmevõistlus 2.) tehtud! Tulemused said järgmised:
Laura - 2245 punkti (916+915+414);
Melani - 1843 punkti (851+553+439);
Lisandra - 1823 punkti (746+862+215);
Ranek - 1581 punkti (713+474+394);
Rainis - 1417 punkti (696+524+197);
Rihard - 557 punkti (248+218+91). 

Käejälgedest lind Eesti Vabariigi sünnipäevaks

Vee olekud ja nende muutumine

Täna toimus taas Hullu Teadlase projekti tund.

Saime teada, et veel on kolm olekut: vedel (vesi), tahke (jää, lumi) ja gaasiline (veeaur). 

Soojendasime vett ning vesi aurustus. Veeauru leidub ka õhus, kuid me ei näe seda. kui hingata peeglile, siis muutub peegel uduseks - veeaur kondenseerub veepiiskadeks. 

0 kraadi juures hakkab vesi tahkeks muutuma ehk tahkuma. Kui panna jääkuubik sooja ruumi, siis ta hakkab sulama. 

Tahkes olekus ehk jääs on molekulidel kindel kuju. Vedelas olekus molekulid liiguvad - vedelik saab voolata. Gaasilises olekus on molekulide omavahelised kaugused suured ning molekulid liiguvad kiiresti kogu ruumis.

Mängisime "Vesi- jää- veeaur" mängu. Katsetasime jää- vee ja veeauru ülemineku ühest olekust teise.

Tegime kokkuvõtte kartuli veesisalduse kohta. Kartulist jäi järele 12 grammi (kaalus enne 66 grammi), see tähendab vett oli 54 grammi. Enamus kartulist ongi vesi!

Rainis arvas, et vett on 30 grammi (eksis 24 grammiga);

Melani arvas, et vett on 44 grammi (eksis 10 grammiga);

Rihard arvas, et vett on 5 grammi (eksis 49 grammiga);

Jessica- Marleen arvas, et vett on 23 grammi (eksis 31 grammiga);

Lisandra arvas, et vett on 22 grammi (eksis 32 grammiga); 

Ranek arvas, et vett on 36 grammi (eksis 18 grammiga); 

Liisa arvas, et vett on 20 grammi (eksis 34 grammiga).

Veel katsetasime, kas õpetaja soe sall soodustab või takistab jää sulamist. Panime jääkuubikud klassi lauale ja teise osa õpetaja salli sisse. Selgus, et sall ei anna sooja, vaid hoopis säilitab seda. Jääkuubikud sallis ei sulanud nii kiiresti, kui jääkuubikud laua peal.

Meisterdasime seintele kaunistusi - Eesti Vabariik 100

Vastlaliugu laskmas

Alustasime Hullu Teadlase projektiga!

Täna alustasime Hullu Teadlase projektig "H2O- võta kaevust ja joo!". Kogu maakera veest on 97% soolast ja vaid 3% magedat vett. Kogu magedast veest on peaaegu 69% poolustel olev jää ja lumi, 30% on põhjavesi ja alla 1% on jõed ja järved. Seega on magedat vett vähe ja seda tuleb kasutada säästlikult. Paljudes riikides on puhast vett vähe või on vesi, mida inimesed joovad, väga saastatud.

Mõnes organismis on rohkem vett, mõnes vähem, aga kurgis ja tomatis ongi enamuses vesi. Täna tahtsime katse abil teada, palju on kartulis vett. Selleks riivisime kartuli ära ja kaalusime (66 grammi). Seejärel püstitasime hüpoteesi, palju on kartulis vett. Kõige vähem pakkus Rihard (5 grammi), kõige julgemalt pakkus Melani (44 grammi). Reedel näeme, kellel on õigus!

Eesti on põhjavee poolest heas olukorras, sest meil on palju soid ja rabasid. Kehv vesi on Tallinnas, kus Ülemiste järve vett tuleb filtreerida, setitada ja klooritada enne, kui seda juua saab.

Kuu ja päike (soojad ja külmad toonid)

 Jessica- Marleen

Liisa 

Lisandra

 Melani

 Rainis

 Ranek

Rihard

Sipelgas Ferda vähendab prügi

6. veebruaril sõitsid 1.- 3. klassi õpilased Räpinasse, et osaleda Keskkonnaameti õppeprogrammis „Sipelgas Ferda vähendab prügi“.

Rääkisime ja arutlesime jäätmete teemal – kus tekib prügi, millised erinevad jäätmed kodus ja tööstuses tekivad, kuidas jäätmeid sorteerida ning miks see vajalik on. Nii jagas Keskkonnaameti spetsialist Mari Kala igaühele mitmesugust prügi ja koos arutlesime, kuidas  seda siis klassifitseerida, nii et sellest sorteerimisest ka kasu oleks ning mida sorteeritud jäätmetest edasi tehakse. Selleks tuli leida prügi jaoks õige konteiner. Praktiline sortimisharjutus läks väga hästi.

Seejärel vaatasime koos toredat õppevideo, mille peategelaseks oli Ott Sepp ja milles tutvustati plastpudeli teekonda. Samuti rääkisime Eestimaa prügilatest ja jäätmejaamadest ja uurisime prügila maketi kaudu prügila ehitust..

Pärast ühist õppimist oli aeg teadmisi kinnistada ja veenduda, kes kui hästi kuuldu meelde jättis. Iga laps sai töölehe, mis tuli täita. Abiks oli nii stendidel leiduv materjal, kui ka toakompostris oleva kompostitoorme uurimine binokulaariga. Lõpuks aitas sipelgas Ferda töölehed üle kontrollida.

Tagasi koolimajja saabusime jälle targematena.