kolmapäev, 14. veebruar 2018

Vee olekud ja nende muutumine


Täna toimus taas Hullu Teadlase projekti tund.

Saime teada, et veel on kolm olekut: vedel (vesi), tahke (jää, lumi) ja gaasiline (veeaur)
Soojendasime vett ning vesi aurustus. Veeauru leidub ka õhus, kuid me ei näe seda. kui hingata peeglile, siis muutub peegel uduseks - veeaur kondenseerub veepiiskadeks. 
0 kraadi juures hakkab vesi tahkeks muutuma ehk tahkuma. Kui panna jääkuubik sooja ruumi, siis ta hakkab sulama
Tahkes olekus ehk jääs on molekulidel kindel kuju. Vedelas olekus molekulid liiguvad - vedelik saab voolata. Gaasilises olekus on molekulide omavahelised kaugused suured ning molekulid liiguvad kiiresti kogu ruumis.
Mängisime "Vesi- jää- veeaur" mängu. Katsetasime jää- vee ja veeauru ülemineku ühest olekust teise.
Tegime kokkuvõtte kartuli veesisalduse kohta. Kartulist jäi järele 12 grammi (kaalus enne 66 grammi), see tähendab vett oli 54 grammi. Enamus kartulist ongi vesi!
Rainis arvas, et vett on 30 grammi (eksis 24 grammiga);
Melani arvas, et vett on 44 grammi (eksis 10 grammiga);
Rihard arvas, et vett on 5 grammi (eksis 49 grammiga);
Jessica- Marleen arvas, et vett on 23 grammi (eksis 31 grammiga);
Lisandra arvas, et vett on 22 grammi (eksis 32 grammiga); 
Ranek arvas, et vett on 36 grammi (eksis 18 grammiga); 
Liisa arvas, et vett on 20 grammi (eksis 34 grammiga).
Veel katsetasime, kas õpetaja soe sall soodustab või takistab jää sulamist. Panime jääkuubikud klassi lauale ja teise osa õpetaja salli sisse. Selgus, et sall ei anna sooja, vaid hoopis säilitab seda. Jääkuubikud sallis ei sulanud nii kiiresti, kui jääkuubikud laua peal.



Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar